Eluline näide: Marika ja tema poeg Karl. Marika kasvatab üksinda oma poega Karli, kes on tublilt läbi teinud põhikooli ja gümnaasiumi ning astub 19-aastaselt edasi õppima kutsekooli. Marika eksabikaasa ja Karli isa Toomas on maksnud vabatahtlikult miinimumelatist Karli 18. eluaastani. Kui poeg saab täisealiseks, lõpetab Toomas maksed, pidades kohustust lõppenuks. Marika ei tea, et tegelikult on poja edasiste õpingute ja elamiskulude toetamiseks võimalik veel elatist nõuda.

Selliseid olukordi tuleb Eesti sageli ette. Alljärgnevalt selgitame, millal ja mis tingimustel tuleb vanemal maksta elatist täisealiseks saanud lapsele.

2024. aasta aprillis tegi Riigikohus otsuse, milles selgitas vanema ülalpidamiskohustust täisealise lapse puhul, kes õpib välismaal. Kõnealune teema on oluline lapse hariduse ja ülalpidamise kontekstis. Viidatud lahendis käsitleti vaidlust, kus täisealine laps nõudis vanemalt elatist, et katta kõrgemad kulud, mis on seotud tema välismaal õppimisega. Riigikohus otsustas, et vanemal on kohustus kanda lapse välismaal õppimisega seotud kulud, kui vanema majanduslik olukord seda võimaldab, isegi kui Eestis oleks võimalik sama haridust omandada madalamate kuludega.